Menu Close

Blogi

Kogemus

Minu teraapiaõppimise soov oli suur, aga teraapiat ennast polnud ma veel kogenudki.

Ja see esimene kord oli ikka naljakas küll. Täiesti naljakas oli, et ongi päriselt olemas inimene, keda ei huvita üldse mis vanuses või mis soost sa oled, palju sa kaalud, kellega sa magad ja palju sa palka saad. Tema on valmis sind hoopis kallistama.

Ma polnud varem kunagi mõelnud, kui kaua üks kallistus kestab? Paar sekundit, sõpradega vast 5-6 sekundit? Teadlased ütlevad, et kallistus peaks kestma vähemalt 20 sekundit. Kui te järgmine kord kallistate, lugege numbreid.  Ma vean kihla, et 20neni te numbrite lugemisega kindlasti ei jõua.

Kihlvedu muidugi ei kehti, kui te juhuslikult äsja armunud olete!

Aga kui keegi on valmis kallistama teid terve tunni?  Kallistama nii, et ta ise mitte midagi vastu ei taha. Te ei pea isegi mõtlema, kas terapeudi jaoks on kallistamisasend mugav. Kui tal mugav pole, küllap ta ütleb seda teile. Kui teile pole mugav, võite te iga hetk vahetada asendit. Teile võib tulla pähe, et tahate veel lisaks kallistusele, ka pai saada või et terapeut mudiks just praegu teie paremat kätt. Küsida võib kõike! Teraapiareeglite piirides loomulikult.

See, kuidas mina ennast peale tunniajalist kallistust tundsin, seda ausõna ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Seda peab ise tundmama. Ma litsalt lendasin! Ma ei tahtnud süüa ega juua. Ma tahtsin, et kõik inimesed saaksid seda tunnet kogeda. Millist energiat laseb see tunne edasi kanda näiteks inimesel, kes otsib parasjagu partnerit?

Teate, kuidas tugeval energiavool on võimalik nakkuda kõigega, mis talle teel ette jääb? Umbes kakskümmend minutit hiljem tuli mulle tänaval vastu täiesti võõras, kena vanem härrasmees ja küsis, kas ta võib mind kallistada, kuna ma olevat nii ilus !!! Isegi musi sain põse peale ja ma ei mäletagi, millal ma ise viimati nii südamest naersin.

 

See aga, et sellise kallistamise peale, võib hakata sinu seest esile kerkima hoopis midagi muud, oli minu jaoks üllatus…